Vägihein kõrge

Kõrge vägihein - Verbascum densiflorum.
Kaheaastane, tihedakarvaline taim, kõrgus 0,4-1,2 m, pika sammasjuurega. Esimesel aastal moodustab leheroseti, teisel aastal ilmub püstine siidjakarvaline vars, millel on lühikese rootsuga piklikud, tipu suunas  väiksemaks muutuvad lehed. Õied suured, kuldkollased, 3,5-4 cm läbimõõduga, moodustavad varre tipus tiheda õisiku. Vili – äraspidimunajas 5-8 mm pikkune kupar. Seemned pisikesed. Õitseb juunist - augustini, seemned valmivad augustist- septembrini. Liikidest kasutatakse meditsiinis üheksavägist (Verbascum thapsus L.) ja karvast vägiheina.

Hooldus: praktiliselt ei vaja.
Paljundamine: seemnetega. Külvatakse kevadel või suvel. Kaldub ka isekülve tegema ja vahel ilmub aiamaal kõige ebatõenäolisemas kohas.
Õitsemine: juunist septembri lõpuni. Seemned valmivad kogu suve jooksul, vastavalt taime õitsemisele. Erk-kollased õied istuvad õisikuvarrel kimpudena ja moodustavad tiheda kobarõisiku. Õied puhkevad järk-järgult, mitu tükki päevas ja õitsevad kiiresti ära.
Väetamine: kevadel viia mulda lämmastikväetisi koos pinnase kobestamisega. Sügisesel kaevamisel viia mulda fosfor- ja kaaliumväetisi.
Kasvukoht ja muld: sobib igasugune niisutatud aiamuld. Valgust armastav taim. Väikeses rohtaias hõivab vägihein domineeriva positsiooni. Ta vajab palju ruumi, kuna tema varred on poolpüstised ja rikkaliku õitsemise ajal langevad osad neist maha. Sobib hästi kokku pidevalt õitsevate, aromaatsete püsikutega. On heaks fooniks, näiteks, liiliatele ja roosidele.
Haigused ja kahjurid: haigestumistele vastupidav.
Kasutamine kulinaarias: õisi kasutatakse värskena suppide ja salatite lisandina. Õied on magusa maitsega ja lõhnavad mee järgi. Kasutatakse likööride aromatiseerimiseks, ning teele meeldiva värvi andmiseks. Kogumine: õite korjamisel, kuivatamisel ja säilitamisel tuleb olla ettevaatlik. Õite kõige väärtuslikum osa on kuldkollane kiht. Kõige parem õite korjamise aeg on hommikul peale kaste kuivamist. Korjatakse õiekroone koos tolmukatega. Õied kuivatakse õhustatavas ruumis temperatuuril mitte üle +50°C. Säilitatakse kinnises nõus.
Tarvitamine: kasulike omadustega on vaid õied.

Ravieesmärgil kasutatakse õisi ilma tupplehtedeta, mõnikord ka lehti. Õisi kogutakse juulis-augustis kuiva ja päikeselise ilmaga iga päev, kuna õis närbub 1 päeva jooksul. Korvi pannakse õhulise kihina, pannes iga kihi (3-5 cm) vahele paberilehe. Ei maksa korjata närbunud ja vihmamärgi õisi, need muutuvad kuivatamisel tumedaks ja kasutuskõlbmatuks. Kuivatatakse kohe peale kogumist varjus õhulises kohas õhukese kihina, pidevalt segades või siis kuivatada kuivatis restil temperatuuril kuni +40°С. Kuivataud toore on kuldkollane, mee lõhnaga ja meeldiva magusa maitsega. Hoida kinnistes purkides kuni 2 aastat, niiskuse eest kaitstuna. Võib kasutada ka karvast,- pööris- ja püramiidjat vägiheina, kuid mitte musta vägiheina.
Vägihein sisaldab palju limaaineid, eriti on seda õites (2,5%), lisaks umbes 11% suhkruid, sealhulgas 3,5% glükoosi, 12% süsivesikuid, peale selle on avastatud saponiide, eeterlikke õlisid, värvaineid. Juured ja õied sisaldavad flavoniide.
Farmakoloogilised omadused.
Õied on põletikuvastase, haavu parandava ja pehmendava toimega ülemiste hingamisteede katarride puhul, samuti köha, seedetrakti haiguste puhul.
Kasutamine meditsiinis.
Preparaadid pehmendavad suu limaskestade, söögitoru, seedekulgla, mao katarrinähte, kaitsevad limakihiga ärrituste eest, leevendavad valu, vähendavad spasme, kudede tundlikkust. Õisi kasutatakse rahvameditsiinis kopsupõletike, bronhiidi, bronhiaalastma, tuberkuloosi puhul, samuti põletuste, hemorroidide puhul, suu loputamiseks angiini, neelu- ja  kõripõletiku korral. Juurtel on aga uriinieritumist soodustav toime ja teda kasutatakse põiekivide ja podagra korral.
Ravipreparaadid.  
Õite tõmmist valmistatakse järgmiselt: 1 klaas keeva  vett valatakse 1spl õitele ja hoitakse nii 20-25 minutit, kurnatakse. Võetakse sisse 1spl 3-4 korda päevas pool tundi enne sööki. Lastele tehakse teed, 1 tl õisi 1kl vee kohta, juua 100-150 ml päevas.
Võib ka nii: õisi keeta 15-20 min, kurnata, lisada 200 g suhkrut ja keeta edasi kuni tekib siirup. Kasutada köha puhul mitu korda päevas.
Õite tõmmis: keeta 5 g õisi 1kl vees, lasta 2-3 tundi tõmbuda, kurnata. Võtta sisse soojalt 1/3 klaasi 2-3 korda päevas 0,5 tundi enne sööki.
Õitest tehtud pulbrit kasutatakse haavade ja nahalõhede, suunurkade lõhede raviks. Kahjustatud kohad määritakse eelnevalt porgandimahlaga. Õied segus teiste taimedega -nt salvei, koirohi, liivatee jt kasutatakse ravivannideks rahhiidi puhul.
Piiritusetõmmis: 1kl 40% piiritust või viina valada 1 spl kuivatatud õitele, lasta tõmbuda 14 päeva pimedas kohas, siis kurnata. Kasutada määrimiseks radikuliidi, reumaatiliste haiguste puhul.
Õitest tehtud salvi (1:4) kasutatakse samuti haavade ja nahalõhede raviks.

Eng.: Large-flowered Mullein, Great Mullein, white mullein, Aarons Rod. Suom.: Akantulikukka. Sven.: Praktkungsljus, öländskt kungsljus. Bot.syn.: Verbascum thapsiforme Schrad., Verbascum phlomoides.